Läbi raskuste tähtede poole... Kui talupoiss Anton Hansen kihelkonnakooli lõpetas, pidi noor mees kodutallu vanematele appi jääma ja alles aastaid hiljem lubas isa tal edasi õppida. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest, ehkki loomu poolest olevat ta olnud tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Öeldakse ka, et A.H. oli keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Piinava tuberkuloosi tuli tõttu Tartus lõpueksamid pooleli jätta ning minna venna juurde Koitjärvele, et üritada kaugelearenenud haigusest jagu saada. Koitjärvelt reisis ta Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust tee viis üsna pea jällegi Tartusse – raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Alanud II maailmasõda tõi suuri muresid ja kirjanik suri 1. märtsil 1940 südamerabanduse tagajärjel. 5. märtsil toimusid tema matused ning sellest päevast sai üldrahvalik leinapäev.
Läbi raskuste tähtede poole... Kui talupoiss Anton Hansen kihelkonnakooli lõpetas, pidi noor mees kodutallu vanematele appi jääma ja alles aastaid hiljem lubas isa tal edasi õppida. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest, ehkki loomu poolest olevat ta olnud tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Öeldakse ka, et A.H. oli keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Piinava tuberkuloosi tuli tõttu Tartus lõpueksamid pooleli jätta ning minna venna juurde Koitjärvele, et üritada kaugelearenenud haigusest jagu saada. Koitjärvelt reisis ta Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust tee viis üsna pea jällegi Tartusse – raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Alanud II maailmasõda tõi suuri muresid ja kirjanik suri 1. märtsil 1940 südamerabanduse tagajärjel. 5. märtsil toimusid tema matused ning sellest päevast sai üldrahvalik leinapäev.