[ pilt: 006.JPG ]
Ütlen kohe ära, et tutvumine Albu mõisaga oli kardinaalselt erinev senistest mõisate külastustest. Ei olnud pikki uhkusega peetud monolooge, kes, kuidas ja kellega keegi mõisasakstest abiellus või kogemata magas, kus ja kellega reisis või mida süüa armastas. Meenutame uhkusega neid, kes meie suitsutaredes vaevlevates esivanemates vaid nürisid tööorje nägid, elades ise uhketes valgetes soojades hoonetes, reisides mööda maailma ja kandes Pariisi moenäitustelt toodud ülikondi. Seda seni kuni keegi välismaal haridust saanud sakstest arvas, et võiks siiski ka matside harimisega katsetada, äkki tuleb midagi välja... Selliste idealistide „süül“ on meil nüüd omakeelne haridus ja mõisakoolid, neist üks Albus. Tõeline mõisakool, mineviku ja oleviku nutikas kooslus.