Esimese asjana uudistame, mis Järvamaa vanimas mõisas Albus toimub. Millal täpselt peahoone praeguse kuju sai ei ole teada, aga ilmselt pärineb peahoone 18. sajandi lõpust. Ajalugu on Albu mõisal nagu mõisatel ikka. Sajandite eest seadsid end end siin sisse piibli ja mõõga ordu sõjakad liikmed – rootslased, sakslased, taanlased, venelased. Maata ja õigusteta jäetud eesti talupojad rikastasid oma tööga kõiki peale iseenda. Ka Albu mõis oli jõukas, elu kees ja töö käis siin täie hooga - mõisal oli saun, kaks aita, kaks hobusetalli, kaks karjaaeda, kaks lauta nuumhärgade jaoks ja aiamaja. 18. sajandil ei olnud mõisal veel ühtegi manufaktuuri ega vabrikut, aga mõisakompleksi kuulus juba kolm puust viinakööki, mille saadused läksid mõisa kõrtsidesse ja Tallinna. Mõisa alal oli kõrtse koguni kuus...
Esimese asjana uudistame, mis Järvamaa vanimas mõisas Albus toimub. Millal täpselt peahoone praeguse kuju sai ei ole teada, aga ilmselt pärineb peahoone 18. sajandi lõpust. Ajalugu on Albu mõisal nagu mõisatel ikka. Sajandite eest seadsid end end siin sisse piibli ja mõõga ordu sõjakad liikmed – rootslased, sakslased, taanlased, venelased. Maata ja õigusteta jäetud eesti talupojad rikastasid oma tööga kõiki peale iseenda. Ka Albu mõis oli jõukas, elu kees ja töö käis siin täie hooga - mõisal oli saun, kaks aita, kaks hobusetalli, kaks karjaaeda, kaks lauta nuumhärgade jaoks ja aiamaja. 18. sajandil ei olnud mõisal veel ühtegi manufaktuuri ega vabrikut, aga mõisakompleksi kuulus juba kolm puust viinakööki, mille saadused läksid mõisa kõrtsidesse ja Tallinna. Mõisa alal oli kõrtse koguni kuus...