Limaku küpsed viljakehad on lõhkenud ja eosed laiali paisanud. Üks eluring on täis, üks väike tutvus saladusliku maailmaga sai otsa nagu said otsa ka meie kolm päeva kestnud suvepäevad Tammistu mõisas. Ma tajun sageli ümbrust ja inimesi oma nahaga – kas on kare, külm, kõva või on pehme ja soe. Tammistu on pehme ja soe. Igatahes nii ma seal ennast tundsin. Aitäh kõigile toredatele kaaslastele, Meelis Joostile ja kõigile tema meeskonna headele haldajatele, tänu kellele puuetega inimesed ja nende pereliikmed seal ennast koduselt tunnevad, abi ja nõu saavad. Püsige tervena!