Veel üks kurjakuulutava eestikeelse nimega limak – puugipask, kratisitt, nõiapask, muugasitt. Inglastel „Dog vomit slime mold“. Soomlastel „Paranvoi“. Võib olla kollane, valge ja vanas eas must. Armastab niiskust nagu kõik limakud, elab vanadel kasekändudel. Pisikesed viljakehad võivad laiutada kuni 30cm laiuselt. Vanasti arvati, et kui vargil käinud puuki miski ehmatas, siis ta ehmatusest pasandas. Või siis jõi liiga palju varastatud piima ja kõht läks lahti. Seostati ka nõidusega, nõiakraamiga. Tavaliselt põletati limak leidmisel ära ja see pidi puugiks käija tervisele halvasti mõjuma, tal tekkisid seedehäired jms. Hädadest vabanemiseks pidi puugiks käija oma viimaselt ohvrilt midagi saama, näiteks sööki. Vanarahva maailm ja fantaasia oli suur ja rikas, millest meie paraku enam midagi ei tea. Me ei tunnegi neid, kes meie kõrval ja kuidas elavad. Me ei tea, kuidas mets ja loodus elab. Metsa läheme vaid midagi saama – marju, seeni, puitu, metsaelu meid enam ei huvita. Ometi on loodus ka siin külmal põhjamaal rikas ja huvitav ning väärib tähelepanu. Lisan lingi, mida on tänaseks vaadatud juba miljon korda kogu maailmast, poleks halb meilgi teada, kes meie kõrval elavad: https://www.flickr.com/photos/aik/albums/72157630071871488/