[ pilt: 056XC IMG_4700.JPG ]
Sageli arvatakse, et kuna Eestist on leitud ja leitakse koralle, siis kas sellest võib järeldada, et meil oli kunagi korallide kasvuks sobiv kliima. Rohked leiud Tirbi säärelt, Lihulast, Vilsandilt jne, kus korallrahud ei ole sügavale setete alla mattunud ja maapinnale ulatuvad, justkui kinnitaksid seda. Tõde on siiski selles, et me alustasime koos teiste mandritega oma reisi siia põhjapoolkerale lausa Austraalia külje alt ajal, kui lõunapoolkera mandrid moodustasid veel ühtse maismaaosa, Pangaea hiidmandri. Pangaea lagunemise järel tekkis Lauraasia hiidmanner. Hiidmandreid oli neli: Gondwana, Pangaea, Lauraasia ja Rodinia. Rodinia oli neist vanim, ca 1,1 miljardit kuni 750 miljonit aastat tagasi. Hiidmandrite lagunemise järel tekkisid tänapäeva ookeanid v.a. Vaikne ookean, mis ümbritses kunagi hiidmandreid ja on seega maailma vanim ookean. Tänapäeval saab hiidmandrina käsitleda Euraasiat, mis koosneb hulgast eri päritolu laamadest, mis on triivides kokku põrganud ja põrkekohta on tekkinud kõrged mäestikud: Püreneed, Alpid, Kaukasus ja Himaalaja. Ka Austraalia liigub põhja poole, Euraasia suunas. All paremas nurgas on hästi näha, kus nii enam-vähem 300 kuni 200 miljonit aastat tagasi Eesti asus.