Meile on külla tulnud nõu andma ja vaimuvalgust jagama Merle Pomberg-Kepp. Ilma irooniata, mis sellistel puhkudel ikka tekkima kipub, oli Merle näol tegemist tõelise hingehoidjaga, keda mure korral usaldaks ja kuulaks isegi minusugune skeptik. Pehme, soe, rahulik, argumenteeritud, konkreetne – kuulad ja mõttes noogutad. See on muretseja poole pealt, aga kuidas küll hingehoidja ise selle üüratu talle peale meie kõigi poolt peale laotud murekoorma all kokku ei varise? Kes teda, tema hinge hoiab? Jumal? Usk?