[ pilt: 037X 5973.JPG ]
Piilume külgrõdult Riigikogu saali, kus istub tööpäeval kümmekond inimest. Jaak Aab teeb ettekannet mingi sotsiaalteemalise eelnõu kohta sisuliselt tühjale saalile. Ka eelmisel korral oli saal tühi. Nii need seadused vastu võetakse ja pärast ei tea keegi midagi, keegi pole süüdi ja näidatakse näpuga üksteisele, aga kõik on muidugi hästi. Kui valesti, eks siis arutame veel, viime sisse seaduse paranduse ja kui vaja, siis parandame ka paranduse paranduse. Aega muidugi kulub, aga ega sest ole midagi, „meie saame hakkama, meie vanemad ka...“