[ pilt: 008X .JPG ]
Kõnekas silt saare sadamas soovitab siia saabujail lootus maha jätta... Kalmistu sissepääsu juures aga palub väike tahvel austada hingi, kellel ei õnnestunud Spinalongalt mitte kunagi põgeneda. Selle teema kohta infot otsides tuli läbi lugeda suurem hulk vastavaid materjale, et tähtsamad momendid ära tuua ning pean tunnistama, et see oli emotsionaalselt väga raske lugemine. Silme ees rulluvad lahti haigete inimeste elutingimused, mis olid hullemad kui Ameerika kurjategijate saarel Alcatrazil ja fakt, et selline suhtumine haigetesse, sellised ebainimlikud tingimused olid kusagil veel kahekümnenda sajandi keskpaigas võimalikud, mõjub nende inimeste kannatustele mõeldes rusuvalt. Olid ju need, kes haiged saarele nälga ja igasuguse abita piinlema sulgesid head inimesed – usklikud, kirikuisad, arstid, poliitikud – ehk siis kõik need, kes sõnades rahva heaolu eest hoolt kannavad. Tõsi – ainult seni kuni keegi abi ei vaja – ja nii tänaseni.