[ pilt: 075X .JPG ]
Kirik oli tühi, see näitas usaldust. Usaldust nagu kunagi jalgrattamatkal Ahvenamaal, kus kirikute uksed olid valla, postkaardid-raamatud koos väikese papist rahakarbiga laual, juures hind ja kiri “pane raha siia“, mida me ka ausalt tegime. Ühte huvitavasse Ahvenamaa muuseumisse pääsesin nii, et uksel oli võti ees, ukse kohal sisenemist lubav kiri ja palve lahkudes kustutada tuli. Mõni aasta hiljem kuulsin, et uksed olid nüüd kinni, kuna eestlased... Jah... Kurb, eks ole? Nii väga tahaks loota, et vähemalt sellel väikesel saarel ei ole ühel päeval vaja uksi barbarite ees sulgeda. Selle kiriku uksel siin oli ilus palve: „See on püha koht. Palun sisene sobivas/viisakas riietuses“. Enam-vähem nii ka olin, aga ei tea, mida oleks sellest arvanud üks sinna veidi hiljem sisenenud kohalik traditsiooniliselt mustas riietuses vanaproua.