Esimene hommik Kreetal, Zeusi sünnimaal. Kreeta saar (varasem ilmselt Idaea) on nime saanud ühe muistse daami järgi, kes oli: kas Hesperuse ja ühe hesperiidi tütar; kas ühe Kreeta kureedi tütar, kes abiellus Ammoniga või siis Asterioni tütar, kes abiellus Minosega, seega siis Acacallise, Ariadne, Androgeuse, Deucalioni, Phadea, Galucuse, Catreuse ja Xenodice ema; või siis Minose poja Deucalioni tütar. Valik on lai ja rikkalik nagu Kreeka mütoloogiale kohane. Kreeka mütoloogia võlu seisnebki erinevalt Piiblist elutervetes suhetes nii jumalate endi kui ka inimeste-jumalate vahel. Jumalad olid elavad, olid inimeste sarnased ja neil oli palju ühist – sõditi, lepiti, keerati käru, maksti kätte – elu oli kirev ja kirevad olid suhted – kõik nagu inimestelgi. Kreeka jumalad ei olnud kurjad nuhtlejad, nad ei ähvardanud pidevalt, neid ei pidanud kartma ega pidevalt halastutst paluma, nendega tuli lihtsalt häid suhteid hoida. Kreeka jumalad ei olnud ülekohtused, nende lajatavat kätt ei kardetud kogu aeg, neid lihtsalt austati, sest nad olid võimsad, neist sõltus vilja- ja kalasaak, sõja- ja abieluõnn jne, jne ning, mis kõige tähtsam - neist võis häda korral abi olla. Selline rahulik käsi peseb kätt süsteem oli, mida mõlemad pooled aktsepteerisid...
Esimene hommik Kreetal, Zeusi sünnimaal. Kreeta saar (varasem ilmselt Idaea) on nime saanud ühe muistse daami järgi, kes oli: kas Hesperuse ja ühe hesperiidi tütar; kas ühe Kreeta kureedi tütar, kes abiellus Ammoniga või siis Asterioni tütar, kes abiellus Minosega, seega siis Acacallise, Ariadne, Androgeuse, Deucalioni, Phadea, Galucuse, Catreuse ja Xenodice ema; või siis Minose poja Deucalioni tütar. Valik on lai ja rikkalik nagu Kreeka mütoloogiale kohane. Kreeka mütoloogia võlu seisnebki erinevalt Piiblist elutervetes suhetes nii jumalate endi kui ka inimeste-jumalate vahel. Jumalad olid elavad, olid inimeste sarnased ja neil oli palju ühist – sõditi, lepiti, keerati käru, maksti kätte – elu oli kirev ja kirevad olid suhted – kõik nagu inimestelgi. Kreeka jumalad ei olnud kurjad nuhtlejad, nad ei ähvardanud pidevalt, neid ei pidanud kartma ega pidevalt halastutst paluma, nendega tuli lihtsalt häid suhteid hoida. Kreeka jumalad ei olnud ülekohtused, nende lajatavat kätt ei kardetud kogu aeg, neid lihtsalt austati, sest nad olid võimsad, neist sõltus vilja- ja kalasaak, sõja- ja abieluõnn jne, jne ning, mis kõige tähtsam - neist võis häda korral abi olla. Selline rahulik käsi peseb kätt süsteem oli, mida mõlemad pooled aktsepteerisid...