[ pilt: 031C .JPG ]
Eha Rehemaa käest kuulsime nii mõndagi huvitavat, aga kõige huvitavam oli tema mainitud niidigraafika. Küll andis ikka meenutada – nõelatrükk, nõelagraafika ja lõpuks Agnese abiga siis niidigraafika. See meenutamine nägi väljaumbes nii nagu mul oli pikka aega tegemist ühe väga ilusa liblika eestikeelse nime meenutamisega: laibaliblikas - ei, kirstuliblikas – ei, surmaliblikas – ei! Foto aitas välja – leinaliblikas! Dr Alzheimer tegutseb... Selgub, et niidigraafika ehk pabertikand, nöörikunst ehk string art on väga vana ja lihtne käsitöötehnika, millel on ootamatult huvitav ja erakordne ajalugu. Tehnika ise ulatub juba 18. sajandisse, mil aukudega täidetud paberile tikiti värviliste lõngadega kauneid mustreid. Selle käsitöökunsti algjuured on tegelikult pärit matemaatikast ja selle tehnika võttis kasutusele 19. sajandil Mary Everest Boole(1832-1916). Ajal, mil kõrgemat matemaatikat peeti naistele kättesaamatuks, koolitas ta end ise ja sai tuntuks eelkõige uuenduslike õppemeetoditega. Ta kasutas niidikunsti lastele geomeetria tutvustamiseks, illustreerimaks sirgjoonte abil kõverjoonte moodustamist. Seda tehnikat täiustas hiljem prantsuse matemaatik-füüsik Paul de Casteljau. 1970. aastatel kasutas prantsuse insener Pierre Etienne Bezier sellist kõverate moodustamist ka Renault` autokerede konstrueerimisel. Temalt nime saanud Bezier`i kõverat kasutatakse tänapäevases arvutigraafikas. Vaat siis, mida niidi ja nõelaga teha annab. Teadust, ei vähem ega rohkem.