Tatsame mööda kümnete või sadade tuhandete jalapaaride poolt läikivaks lihvitud metsateed Ristimäe poole. Mäkke, mis ei olegi mägi. 1781. aasta augustis kirjutas Katariina II vene kombe kohaselt alla rootslaste küüditamise ukaasile ja Kõrgessaare mõisa omanik ajas vabad talupojad kohtadelt ära. 20. augustil 1781 kogunesid väljarändajad Ristimäele, kus pandi püsti rist, peeti maha viimane jumalateenistus ja umbes tuhat hinge alustas enne talve oma ränkrasket teekonda. Kevadel jõudsid sihtkohta umbes pooled. Esialgu olnudki Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käisid. Arvatakse ka kahe pulmarongi kokkupõrget, kus ellujäänud hiljem abielluvad ja riste pannakse pulmaõnne lootuses. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad. Või siis ollakse oma tagasihoidlikust isikust nii vaimustuses, et jäädvustatakse oma imeline isik siia veetud ristidel. Väikeste inimeste suured rõõmud...
Tatsame mööda kümnete või sadade tuhandete jalapaaride poolt läikivaks lihvitud metsateed Ristimäe poole. Mäkke, mis ei olegi mägi. 1781. aasta augustis kirjutas Katariina II vene kombe kohaselt alla rootslaste küüditamise ukaasile ja Kõrgessaare mõisa omanik ajas vabad talupojad kohtadelt ära. 20. augustil 1781 kogunesid väljarändajad Ristimäele, kus pandi püsti rist, peeti maha viimane jumalateenistus ja umbes tuhat hinge alustas enne talve oma ränkrasket teekonda. Kevadel jõudsid sihtkohta umbes pooled. Esialgu olnudki Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käisid. Arvatakse ka kahe pulmarongi kokkupõrget, kus ellujäänud hiljem abielluvad ja riste pannakse pulmaõnne lootuses. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad. Või siis ollakse oma tagasihoidlikust isikust nii vaimustuses, et jäädvustatakse oma imeline isik siia veetud ristidel. Väikeste inimeste suured rõõmud...