Suuremõisa loss, Suuremõisa mõis. Üheks oluliseks meheks Hiiumaal oli Rootsi väejuht Pontus De la Gardie, kes sai Hiiumaal endale mitmeid maavaldusi. Pontus abiellus Rootsi kuninga Johan III vallastütre Sofia Gyllenhielmiga. Kolm aastat peale abiellumist suri naine sünnitusel ja kaks aastat hiljem uppus Pontus Narva jõkke. Neil oli kolm last, noorim poeg valitses isa käes olnud maavalduseid edasi. Ja nii üha edasi... lõpuks valitses De la Gardie perekond Hiiumaal pea sada aastat. Suuremõisa lossi ehitas 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock (sünd. De la Gardie). Oma emalt mõisa pärinud Jacob Pontus Stenbock andis vaid kolmkümmend kuus aastat hiljem mõisa võlgade katteks üle Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternbergile, kelle perekonna kätte jäi mõis kuni mõisade riigistamiseni eelmise sajandi algul ja peahoones alustas tööd kool. Omaaegsel väga rikkal mõisal on palju kõrvalhooneid ka tänaseni säilinud, aga meile neid ei tutvustatud.
Suuremõisa loss, Suuremõisa mõis. Üheks oluliseks meheks Hiiumaal oli Rootsi väejuht Pontus De la Gardie, kes sai Hiiumaal endale mitmeid maavaldusi. Pontus abiellus Rootsi kuninga Johan III vallastütre Sofia Gyllenhielmiga. Kolm aastat peale abiellumist suri naine sünnitusel ja kaks aastat hiljem uppus Pontus Narva jõkke. Neil oli kolm last, noorim poeg valitses isa käes olnud maavalduseid edasi. Ja nii üha edasi... lõpuks valitses De la Gardie perekond Hiiumaal pea sada aastat. Suuremõisa lossi ehitas 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock (sünd. De la Gardie). Oma emalt mõisa pärinud Jacob Pontus Stenbock andis vaid kolmkümmend kuus aastat hiljem mõisa võlgade katteks üle Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternbergile, kelle perekonna kätte jäi mõis kuni mõisade riigistamiseni eelmise sajandi algul ja peahoones alustas tööd kool. Omaaegsel väga rikkal mõisal on palju kõrvalhooneid ka tänaseni säilinud, aga meile neid ei tutvustatud.