Kui Hiiumaa 1254. aastal Saksa ordu ja Saare-Lääne piiskopi vahel jaotati, sai ordu valduste Hiiumaa keskuseks Pühalepa. Esimese asjana ehitati foogti jaoks Valipele linnus ja sadam ning ilmselt samal ajal asuti ehitama ka Pühalepa Püha Laurentiuse kirikut, et kohalikud piitsa ja Piibli abil hellalt uue jumala rüppe juhatada. Algselt oli Pühalepa tollasele ajale omaselt puukirik. Rahvapärimus räägib, et kirik ehitatud kohale kus kasvanud Püha lepp, seega täiesti võimalik, et ka Pühalepa kirik on rajatud eestlaste pühasse hiide nagu ka paljud teised kirikud, Kuusalu kirik sealhulgas. Liivi sõja ajal 1575. aastal rüüstasid ja hävitasid venelased Pühalepa kiriku põhjalikult. Algselt olid kirikud ilma tornita, nii lisati ka Pühalepa kirikule torn alles ligi viissada aastat hiljem. Okupatsiooni ajal kasutati kirikut sellele kultuurile omaselt laona, 1993 pühitseti jälle kirikuks.
Kui Hiiumaa 1254. aastal Saksa ordu ja Saare-Lääne piiskopi vahel jaotati, sai ordu valduste Hiiumaa keskuseks Pühalepa. Esimese asjana ehitati foogti jaoks Valipele linnus ja sadam ning ilmselt samal ajal asuti ehitama ka Pühalepa Püha Laurentiuse kirikut, et kohalikud piitsa ja Piibli abil hellalt uue jumala rüppe juhatada. Algselt oli Pühalepa tollasele ajale omaselt puukirik. Rahvapärimus räägib, et kirik ehitatud kohale kus kasvanud Püha lepp, seega täiesti võimalik, et ka Pühalepa kirik on rajatud eestlaste pühasse hiide nagu ka paljud teised kirikud, Kuusalu kirik sealhulgas. Liivi sõja ajal 1575. aastal rüüstasid ja hävitasid venelased Pühalepa kiriku põhjalikult. Algselt olid kirikud ilma tornita, nii lisati ka Pühalepa kirikule torn alles ligi viissada aastat hiljem. Okupatsiooni ajal kasutati kirikut sellele kultuurile omaselt laona, 1993 pühitseti jälle kirikuks.