[ pilt: 009.JPG ]
Täna on uus päev, teen varahommikul enne koosolekut linna peal jalgrattaga väikese ringi. Lahe teine serv näeb madalas hommikupäikeses kena välja, rannal leegitsevad kuldkollased põõsad, igal pool õitsevad kevadlilled, autosid on vähe, hea vabalt ringi tuiata. Igal pool keeb elu - vares teeb hommikusi terviseprotseduure, hoolimata minu püüdlikust lipitsemisest ei taha mingeid lõhnu nuuskiv kõuts minuga oma muljeid jagada, isased tuttpütid valvavad kiivalt oma pruuti ja iga liiga lähedale tulnud ja ennast uueks peigmeheks (ja muidugi palju etemaks, teadagi) pakkuda üritav peiukandidaat pekstakse häbiga minema ning naastakse rahulolevalt oma isikliku pruudi juurde. Luigepapa purjetab valvsalt ja tähtsalt pesal tukkuva proua läheduses, sest mine sa tea... Rahu ja vaikus, igaüks elab oma elu, sest ega aega raisata ei ole – suvi on lühike, lapsed peavad ruttu tugevaks ja iseseisvaks kasvama. Ühelt poolt paradiis, teisalt aga kehtivad olelusvõitluse reeglid siingi...