[ pilt: 061B.JPG ]
Lähen väikese seltskonnaga saart avastama ja jõuame välja Vahemere äärde, mis on tõesti üks ilus, ehkki veidi vesine koht. Siit pääseb ka Panga nukile. Põhja-eestlase jaoks on pank midagi suurt, laia, kõrget, ühesõnaga – võimsat. Midagi, mille otsa ronida ja lausa üle mere kiigata. Siin, saare läänerannikul, on kõik pangad sellised ootamatult pisikesed, samblikest oranži-rohelisekirjud, imeilusad ja samas uudsed - heleda paekivi asemel on uhked kärnilised korallrünkad ja isegi maalilised korallsaarekesed meres. Korallid siis lihtsustatult, tegelikult on need biohermid ehk segu mere põhja mattunud organismide, nt korallide ja sammalloomade jäänustest ning erinevatest kivimitest koosnevad settekivimid. Olgu pealegi, aga jään siiski korallide juurde. Korallid... Ilusasti kõlab, eks. Sry, sammalloomad!