[ pilt: 084.JPG ]
Põhja talu kunagine viljakuivati, kus sai kuivava vilja sees hullamas või niisama olemas käidud. Seal oli küll palav ja vähe õhku ning sinna minek oli rangelt keelatud, aga keda need keelud enne pidurdanud on? Kuivavate terade värske leiva lõhn oli niiii mõnus ja nosida võis neid ka... Ja üldse lihtsalt omaette olla... Hotelli lahke rahvas laenutas mulle pildil oleva mustangi, kelle taltsutamisega oli kindla ja hästi juhitava maastikurattaga harjunul alguses tükk tegemist. Vänderdasin, pidin paar-kolm korda isegi kukkuma, aga konarlikele kõrvalteedele ei tükkinud ja lõppkokkuvõttes läks kõik hästi, olgu nad tänatud! Seda enam, et Toila spaa on vist ainuke koht Eestis, kus ei võeta jalgratta kasutamise eest hingehinda! Kus üldse ei võeta mitte mingit hinda. Väga lahke neist, sest erilist kõndijat minust ju enam ei ole ja kõik need toredad kohtumised oleksid jalgratta puudumisel olemata.