[ pilt: 081X.JPG ]
Põhja talu, kuhu meid elama küüditati. Tollal oli maja kaetud voodrilaudadega. Elasime maja teises otsas. Majas elektrit ei olnud, ehkki elektriliin oli veetud paari meetri kaugusel majast. Ema ostis raadio, viskas juhtmed üle traatide – ja saimegi raadiot kuulata. Rahvas tuli meie akna alla tantsima, aga head inimesed pole ju kusagilt kadunud. Keegi kaebas, tuli miilits, ema süüdistati varguses... Aga mingi aja pärast jälle raadio mängis... Igatahes vangi ei pandud. Kohtasin seal üht toredat härrat, kellega koos mälestuste radadel kõndisin. Selgus, et mäletan asju päris täpselt, seda oli hea teada. Härra näitas ka oma vutifarmi. Oli tore elamus. Aitäh! oma aega ühele rändajale lahkelt pühendamast!