[ pilt: IMG_20190110_114813.jpg ]
Erakordne leid – kastitäis Rootsi vaskmünte 17. sajandist, mis leiti 2013. aasta sügisel ajaloolise Põhja-Tartumaa Vaidavere küla põllult. Umbes 50 liitrit ehk 110 kg rohelise oksiidiga kaetud münte jõudsid Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia osakonda muinsuskaitseametnike vahendusel. Ülikooli arheoloogiakogusse jõudis 11 104 Rootsi vaskmünti, mis on vermitud 1624-1654. aastal. Leid on nii müntide arvu kui ka kaalu poolest suurim Eesti avalikesse kogudesse jõudnud mündiaare. Selle teaduslikku väärtust ei kahanda tõsiasi, et leid koosneb väikseima nominaaliga peenrahast. Tõenäoliselt on Vaidavere aare ühtlasi ka kõige suurem avalikesse teaduskogudesse jõudnud 17. sajandi Rootsi vaskmüntide leid üldse. Vaidavere leius moodustavad rõhuva enamuse veerandöörised Rootsi vaskmündid kuninganna Kristiina ja tema eestkostevalitsuse valitsemisajast (1632–54). Need on ühed tavalisemad Eesti maapõuest leitavad mündid.