[ pilt: 137X IMG_2656.JPG ]
Armas Otto Väisanen oli soome-ugri rahvaste pärimusmuusika koguja ja uurija. Esimene kogumisreis 1912. aastal viis ta Eesti kõige kagupoolsemasse ossa, kus teda hakkas kohe huvitama setude runopärimus. Juba järgmisel suvel naasis Väisänen Setumaale, kaasas imestust tekitanud fonograaf ja reisikaaslaseks Helsingis õppinud tartlane Anna Raudkats, kes kogus rahvatantse ja -mänge. See külastus ja Väisäneni kogemused lauluemade võistulaulmise alal annavad värvingu ka 2008. aastal valminud filmile „Taarka”, mille peategelaselt kogus teadlane laule mitme reisi kestel. A. O. Väisäneni mäletatakse ka setude eepose „Peko” laulja Anne Vabarna avastajana. 1923. aasta suvel tuli ta seni ämmaemandana tuntud Annelt uurima lapse sünniga seotud tavade kohta. Teadlane pidi ootamatult väga tõsise töö ette võtma ja salvestama Annelt koguni 8500 värssi. Pikim oli 5580-värsiline eepos „Suurõq sajaq”. (Imetlusväärne mälu!). Väisäneni artiklite kaudu sai naine tuntuks üle kogu Eesti. Ta jälgis Vabadussõda kirjasaatja ja fotograafina, jäädvustades fotodel just vabastatud Narvat. Kogumisreiside ajal tegi Väisänen usinalt fotosid pillimeestest ja kultuurikeskkonnast.