[ pilt: 133X IMG_2652.JPG ]
Seto kultuuris on naiste pea katmise põhjendusi otsitud religioonist. Usuti, et Jumalaema on kandnud samasuguseid riideid ja peakatteid nagu seto naised. Seto kultuur pole muidugi ainus kultuur, kus naisel pea katta kästi. Juutidelt ja moslemitelt jõudis naiste pea katmise nõue ka kristlasteni. Kui täpsemalt uurida, siis nii kristlikud, judaistlikud kui ka islami religioonid üks aabrahamlik usk ja traditsioon. Paljud tabud ja tavad on neis religioonides olnud ühised, muuhulgas ka komme, et naine peab pea katma. Eks kunagine sealtkandist pärit komme, et pulmarituaalide käigus lõigatakse pruudi juuksed maha või aetakse lausa pea paljaks jõudis paljude rahvasteni (juudi ortodoksi naise pea aetakse tänaseni paljaks). Korrektne abielunaise peakate tähendab setode jaoks traditsiooniliselt seitse või üheksa küünart valget linast riiet, mis on mähitud ümber pea nii, et kanga kaunite mustrite ja pitsidega kaetud otsad ripuvad selja taga maani. Linik peab varjama kulmud ja juuksed ning vanasti ei tohtinud ilma linikuta naine toa ühest otsast teisegi astuda. Et pea oleks ebaloomulikult kandilise kujuga, kanti liniku all spetsiaalset soengut – kaks punupatsi seoti ümber pea. Kui naisel endal jämedaid punupatse polnud, kanti liniku all linatakust tehtud kunstpatse. Miks aga seto naise pea kandiline pidi olema, vastust ei saanudki. Ilmselt siis jumalaema pea oligi kandiline, mis muud.