[ pilt: 125X IMG_2637.JPG ]
Tsässon. Arvatakse, et setosid hakati ristiusustama juba 10. sajandil, kuid enam hakkas ristiusk levima pärast Petseri kloostri rajamist 15. sajandil. Valdavalt võeti uus usk omaks rahumeelselt, sest õigeusu kirik on olnud võrdlemisi tolerantne vanemate kihistuste suhtes. Seetõttu on setode maailmapildis alles ka eelkristlikke elemente, näiteks käiakse tänini iidsesse pühapaika ‒ Miikse Jaanikivi ja Silmaallika juurde ‒ tervisele abi otsimas. Setode usuelu keskus on Petseri. Petseri klooster on ainus klooster Venemaal, kus palvetamine pole minutikski lakanud juba enam kui 600 aastat. 2008. aastal, kui Venemaa valis oma seitset imet, jõudis Petseri klooster hääletusel teisele kohale. Setomaa ajalooline ja vaimne keskus on läbi aegade olnud Petseri. Petseri maakonna lääne-, põhja- ja keskosa asustasid valdavalt setud, idapoolsed alad aga venekeelsed. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petserimaa 64 712 elanikust venelasi 65,06%, eestlasi 32,36% ja lätlasi 2,29%. Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid ja on praktiliselt sajaprotsendiliselt venestunud.