[ pilt: 041X IMG_2951.JPG ]
Vaatan juba vene aja lapsepõlvest tuttavat riisipõldu, milliseks kogu mererand üles küntud oli ja kõrge okastraadiga piiratud ning mõtlen, et läheb aasta, aastasada või aastatuhat, venemaal ja venekeelsetega ei juhtu ega muutu midagi – elavad minevikus, elavad vihkamises ja kindlas usus, et kõik naabrid on pahad ja tahavad „emakesele“ seeliku alla pugeda. Ehkki siiani ei ole ükski naaber venekeelsetele kallale tunginud, vaid ikka vastupidi. Nii ütlemata hea, kerge ja võidurõõmus tunne on, et enam ei pea selles suures koonduslaagris hulludega koos elama. Eks see üles küntud piir on nende endi jaoks kuna ei usu, et üks normaalne eurooplane püüaks üle aia sinna kaklevasse hullumajja ronida. Pigem on ka nüüd nagu aastakümneid tagasi Venemaa piirikaitse mõte hoida omasid kindlalt aias sees, mitte välisoht.