[ pilt: 102 IMG_2966.JPG ]
Peko (soome Pekko, Pellon Pekko) on läänemeresoomlaste mütoloogias koduhaldjas ja viljakusjumalus. Setumaal peeti Pekot üldiseks aitajaks ja õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Pekot kujutas väike puunukk (haavapakk, vahakuju), mille ees ja peal põletati küünlaid. Kuju hoiti valgesse linasse mähitult viljasalves ning toodi sealt välja erilistel puhkudel. Või siis hoitakse Pekot pimedas rehealuses haavapakus ja viiakse ühest talust teise õlekoos. Komme nõuab, et kui Peko on olnud ühe peremehe käes rohkem kui aasta, siis hakkavad kõik selle ümbruskonna mehed, kus asub Peko, kaklema. Kes selle toimingu juures end kõige rohkem veristada jõuab, siis selle kätte jääb Peko tulevaks aastaks. Sellest võime järeldada, et setud olid vanasti sõjakas rahvas ning, et oma eneseohverdust ja vahvust teistele näidata, veristavad nad Peko pärast löömingul olles mõnikord ennast ka ise.