[ pilt: 035XX IMG_2192.JPG ]
Oma vanemate ja lähedaste rasked katsumused vene okuptasiooni räigetes tingimustes toovad veel tänagi pisara silma. Meelis Mõttuse isa Harry Mõttus (1921-1991) hakkas metsavennaks juba 1940. aastal. Et Harryl veresüüd polnud, tuli ta vabatahlikult metsast välja 1954. aastal. Just siis pääsesid Stalini surma järgse amnestiaga Siberist koju tagasi esimesed küüditatud. “Isa rääkis mulle ja vendadele oma metsavennaelust vähe,” meenutab Meelis, kes teadis kogu lapsepõlve oma isa raskest saatusest. “Kolmkümmend aastat tagasi olin koolipoisina isaga metsas puid tegemas ja siis ta avaldas mulle ühe suure saladuse, mida hoidsin kaua vaid enese teada,” pajatab Meelis. Nimelt peitis isa enne metsast välja tulekut oma püstolkuulipilduja koolimaja pööningule, korstna kõrvale põranda alla. Eesti Vabariigi 75. aastapäevaks 1993. aastal avas Meelis Mõttus kodukülas isa mälestuseks Metsavenna poe, mis tegutseb tänaseni. Eesti Vabariigi 80. juubeli päeval organiseeris ta poe ees päikese tõusu ajal lippude õnnistamise. Siis julges Meelis ka relva peidikust välja tuua. PPS muudeti kasutuskõlbmatuks ja anti Mõniste muuseumile, kus seda praegugi võimalik vaadata on.