Katsed minna Eesti Vabariiki välja kuulutama Haapsalus ja Tartus nurjusid. 24. veebruari 1918 valiti kolmeliikmeline komitee, mille ülesanne oli luua kontakt pealetungiva Saksa Keiserliku armee väejuhatusega, et Keila poolt tulevad sakslased ei tungiks Vene-Saksa sõjas erapooletu riigi pealinna. Kolmikusse kuulus arstiteaduste doktor, professor ja riigitegelane Konstantin Konik; polkovnik, hilisem kindralmajor Andres Larka ja staabikapten, hilisem kindralleitnant Nikolai Reek. Delegatsiooni missioon oli juba ette nurjumisele määratud, sest sakslastel olid Eestiga omad plaanid. Ainus, mida Koniku juhitud delegatsioon saavutas, oli lubadus, et Tallinna ei hõivata enne 25. veebruari keskpäeva ja sellest kokkuleppest pidasid sakslased ka kinni. 24. veebruaril tegeles Konik Tallinnas Eestimaa Iseseisvusmanifesti trükkimise korraldamisega. Igal juhul sai Eesti Ajutine Valitsus oma eksisteerimiseks juurde mõne lisatunni, mõni tuhat inimest võis plankudelt ja postidelt lugeda Iseseisvusmanifesti. 25. veebruari keskpäeval toimus Päästekomitee käsul pealinna kaitsemaleva ja tuletõrje paraad Raekoja platsil. Mängis muusika – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.
Katsed minna Eesti Vabariiki välja kuulutama Haapsalus ja Tartus nurjusid. 24. veebruari 1918 valiti kolmeliikmeline komitee, mille ülesanne oli luua kontakt pealetungiva Saksa Keiserliku armee väejuhatusega, et Keila poolt tulevad sakslased ei tungiks Vene-Saksa sõjas erapooletu riigi pealinna. Kolmikusse kuulus arstiteaduste doktor, professor ja riigitegelane Konstantin Konik; polkovnik, hilisem kindralmajor Andres Larka ja staabikapten, hilisem kindralleitnant Nikolai Reek. Delegatsiooni missioon oli juba ette nurjumisele määratud, sest sakslastel olid Eestiga omad plaanid. Ainus, mida Koniku juhitud delegatsioon saavutas, oli lubadus, et Tallinna ei hõivata enne 25. veebruari keskpäeva ja sellest kokkuleppest pidasid sakslased ka kinni. 24. veebruaril tegeles Konik Tallinnas Eestimaa Iseseisvusmanifesti trükkimise korraldamisega. Igal juhul sai Eesti Ajutine Valitsus oma eksisteerimiseks juurde mõne lisatunni, mõni tuhat inimest võis plankudelt ja postidelt lugeda Iseseisvusmanifesti. 25. veebruari keskpäeval toimus Päästekomitee käsul pealinna kaitsemaleva ja tuletõrje paraad Raekoja platsil. Mängis muusika – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.