[ pilt: 048X.JPG ]
Hingedepäeval 1988 hakati Viljandimaal Pilistveres rajama murekivide kangrut stalinismiohvrite mälestuseks. 2. novembri õhtul 1988 pannakse Eestimaa südames Pilistveres alus kivikangrule, mis jääb mälestama kommunistlike kuritegude ohvreid. Kirikukella helin, kõrge puust rist tühjal lumisel väljal, inimesed põlevate tõrvikutega selle ümber. Pilistvere kirikuõpetaja Vello Salum õnnistab risti, lausudes, et jäägu need meie murekivid pühitsema seda kohta. Inimesed panevad risti alla maakive, moodustades kivikangru ning asetavad sinna küünlaid. Üle pimeda välja kaiguvad kirikukella löögid. Mõte rajada kivikangur tugineb vanale rahva tavale, et kohta kus toimus veretöö, asetati kive. Ka ei olnud 1988. aastal sugugi kindel, milline ausammas alles jääb, eriti kui see oli suunatud tollase ainupartei inimsusevastaste kuritegude paljastamisele. Siit ka pragmaatiline põhjendus – kivihunnikut on kõige raskem lõhkuda. Ka ei saa kivikangur kunagi valmis, siia tuuakse kive põlvest põlve, meenutamaks neid, kes kaugel Siberis hukkusid.