Ka asteegid austasid jumal-aednikku, kes kinkis neile kakaopuu. Nad leiutasid joogi, mis sai nimeks „tšokolatl“ (otsetõlkes „hapu vesi“) – see oli kuivatud ja röstitud kakaoubadest valmistatud šokolaad. Asteekide viimane valitseja Moctezuma II-le meeldis see jook ning ta jõi seda üksnes kuldkarikast. Ta varus kakaoubasid väga suures koguses. Tol ajal kasutati ubasid ka rahadena: ori maksis 100 uba, aga 10 oa eest võis osta ühe „armastuse öö“. Aasta – 1519. Ameerikasse saabus hispaania konkistadoor Hernán Cortés. Tema sõduritel olid sulgedega kiivrid, nende lahinguvarustus säras maosoomuse moodi. Moctezuma II uskus, et Sulismadu naasis. Ta tervitas Cortés’t suurte auavaldustega, pakkus talle šokolaadi ja „tagastas“ temale kunagi kuulunud impeeriumi. Kui ta oma veast aru sai oli juba liiga hilja.
Ka asteegid austasid jumal-aednikku, kes kinkis neile kakaopuu. Nad leiutasid joogi, mis sai nimeks „tšokolatl“ (otsetõlkes „hapu vesi“) – see oli kuivatud ja röstitud kakaoubadest valmistatud šokolaad. Asteekide viimane valitseja Moctezuma II-le meeldis see jook ning ta jõi seda üksnes kuldkarikast. Ta varus kakaoubasid väga suures koguses. Tol ajal kasutati ubasid ka rahadena: ori maksis 100 uba, aga 10 oa eest võis osta ühe „armastuse öö“. Aasta – 1519. Ameerikasse saabus hispaania konkistadoor Hernán Cortés. Tema sõduritel olid sulgedega kiivrid, nende lahinguvarustus säras maosoomuse moodi. Moctezuma II uskus, et Sulismadu naasis. Ta tervitas Cortés’t suurte auavaldustega, pakkus talle šokolaadi ja „tagastas“ temale kunagi kuulunud impeeriumi. Kui ta oma veast aru sai oli juba liiga hilja.