Mari Möldre Joosep Tootsina, Peeter Parikase foto. (Fotod ja tekst Jalutuskäik ajas, Väino ja Kaja albumitest.). M.Möldre sai kuulsaks esimese Tootsina, aga populaarseks tegi ta tema hea huumor. Kaljo Alaküla räägib raamatus "III eskadrill" saksaaegsest etendusest nii: Ja siis tuli lavale Mari Möldre peki, porgandi ja õlgedega. Tuleb lavale, käes käntsakas pekki ja küsib oma tehtult käriseva Tootsi häälega:"Kallis rahvas, mis see on?" Rahvas saalist:"Pekk." "Vale, kallis rahvas, see on minevik." Üldine üksmeelne naer, sest kõik tolleaegsed saalisistujad teadsid, et sealiha ja kanamunad oli see Eesti-aegne igapäevane toit. Mari lahkub lavalt ja tuleb pärast minutilist pausi uuesti, käes porgandid ja küsib:"Mis see on?" Saal muidugi vastu:"Porgandid." Ja siis Mari teatab:"Minu kallis rahvas, te olete jälle eksinud, see on olevik." Muidugi, ka seda teadsid saalis istujad hästi, et rasvainetega on kitsas, kõik on kaardi peal ja tuleb aina aedvilja, gemüüset süüa. Ja kui siis Mari kolmandal korral õlgi näitab, skandeerib saal üksmeelselt, et see on tulevik. Ja siis mängib Mari oma trumbi välja:"Ei, kallis rahvas, see ei ole tulevik, vaid need on õled. Mitte mina ei lähe kinni, vaid teie."
Mari Möldre Joosep Tootsina, Peeter Parikase foto. (Fotod ja tekst Jalutuskäik ajas, Väino ja Kaja albumitest.). M.Möldre sai kuulsaks esimese Tootsina, aga populaarseks tegi ta tema hea huumor. Kaljo Alaküla räägib raamatus "III eskadrill" saksaaegsest etendusest nii: Ja siis tuli lavale Mari Möldre peki, porgandi ja õlgedega. Tuleb lavale, käes käntsakas pekki ja küsib oma tehtult käriseva Tootsi häälega:"Kallis rahvas, mis see on?" Rahvas saalist:"Pekk." "Vale, kallis rahvas, see on minevik." Üldine üksmeelne naer, sest kõik tolleaegsed saalisistujad teadsid, et sealiha ja kanamunad oli see Eesti-aegne igapäevane toit. Mari lahkub lavalt ja tuleb pärast minutilist pausi uuesti, käes porgandid ja küsib:"Mis see on?" Saal muidugi vastu:"Porgandid." Ja siis Mari teatab:"Minu kallis rahvas, te olete jälle eksinud, see on olevik." Muidugi, ka seda teadsid saalis istujad hästi, et rasvainetega on kitsas, kõik on kaardi peal ja tuleb aina aedvilja, gemüüset süüa. Ja kui siis Mari kolmandal korral õlgi näitab, skandeerib saal üksmeelselt, et see on tulevik. Ja siis mängib Mari oma trumbi välja:"Ei, kallis rahvas, see ei ole tulevik, vaid need on õled. Mitte mina ei lähe kinni, vaid teie."