[ pilt: 021X.JPG ]
Kurjuse kehastus Viktor Kingissep – inimene, kellel puudus kõik see, mis inimesest inimese teeb – armastus oma rahvuse, oma rahva, oma kodu ja kodumaa vastu. Ilmselt tal neid polnudki nagu ka paljudel tema võitlukaaslastel, kelle moto oli „nam zdesj bolše ne bõvatj“, mida kinnitab ka Kingissepp ise: „Ma ei tunne muud kui otse vaenuni ulatuvat viha kodanluse vastu.... Ja ma elan sellele vaenule, elan, et lähendada kättemaksu silmapilku. Kui see käes, siis kustub minus igasugune huvi Eesti vastu ja ma lähen mujale.“ Koletis, kelle unistus oli valada verd ja külvata häda. Kingissepp on üks neist, kelle kohta öeldakse, et põlegu ta põrgus. Kes teab, äkki nii ongi. Kingissepp lasti Ülemiste metsas maha, tema laip heideti hiljem Läänemerre. Pärast 1940. aastat saabus Eestisse tema poeg, NKVD eriosakonna ülem Sergei Kingissepp, et ta saaks isa surma eest kätte tasuda, mida ta ka kaks inimest oma käega tappes tegi.