ŠMAKOVKA. Latgalid ütlevad, et kes kuuleb seda erilist nime "šmakovka" esimest korda, selle jaoks on see nagu kohtumine vana kalli sõbraga. Kuulsat latgalite käsitööd ja neile olulisi ajaloolisi paiku me ei nänud ja näpuga ei katsunud, sest oli kiire-kiire, küll aga võisime nüüd südamerahus ringi vaadata, maitsta ja loomulikult osta mitte igasugu tühja-tähja, vaid šmakovkat ja muud alkot. Latgalid ütlevad, et kui asute Latgale maitsvamaid roogi maitsma, siis nende hulgas on kindlasti šmakovka – tõeline latgali "shnabītis", mis on Latgale kulinaarse pärandi asendamatu osa, mille auks on Krāslavas loodud sellele joogile pühendatud spetsiaalne muuseum. Muuseumis kiiret ei olnud, kes oli huvitatud, kes tegi igavledes aega parajaks. Kodune alkohol mängib Latgale gastronoomilistes traditsioonides olulist rolli ja inimesed reisisid piirkonnast piirkonda, otsides "päris asja". Igatahes muuseumis oli jookide valik lai. Kas kõik oli šmakovka, ei tea, aga värviliste jookidega pudeleid oli igas mõõdus ja hinnaklassis. Kui üks uimane inimene ei oska „päris asja“ hinnata ja otsib kaugelt Latgalest valesid asju nagu kohalikku leiba, juustu jms, mida perega mekutada, siis tuleb ta koju tühja kingikotiga. No mitte päris. Ehtsast Läti piiripoest sain ehtsat Läti kaupa mida Eestis ei ole - Rimi eksklusiivsest valikust (mida Eestis ei ole) leidsin oma poegadele kingituseks ainulaadsed ja haruldased Tupla šokolaadid (mida Eestis ei ole), mida Eestist iga nurga pealt loomulikult ei saa. Ehk oleks pidanud ka oma juntsudele hoopis ilusates pudelites „päris asja“ kaasa tooma, et las õpivad head kraami hindama? Ikkagi parem kui igapäevased Rimi „ainulaadsed“ šokolaadid? Sry, poisid, ei taibanud.
ŠMAKOVKA. Latgalid ütlevad, et kes kuuleb seda erilist nime "šmakovka" esimest korda, selle jaoks on see nagu kohtumine vana kalli sõbraga. Kuulsat latgalite käsitööd ja neile olulisi ajaloolisi paiku me ei nänud ja näpuga ei katsunud, sest oli kiire-kiire, küll aga võisime nüüd südamerahus ringi vaadata, maitsta ja loomulikult osta mitte igasugu tühja-tähja, vaid šmakovkat ja muud alkot. Latgalid ütlevad, et kui asute Latgale maitsvamaid roogi maitsma, siis nende hulgas on kindlasti šmakovka – tõeline latgali "shnabītis", mis on Latgale kulinaarse pärandi asendamatu osa, mille auks on Krāslavas loodud sellele joogile pühendatud spetsiaalne muuseum. Muuseumis kiiret ei olnud, kes oli huvitatud, kes tegi igavledes aega parajaks. Kodune alkohol mängib Latgale gastronoomilistes traditsioonides olulist rolli ja inimesed reisisid piirkonnast piirkonda, otsides "päris asja". Igatahes muuseumis oli jookide valik lai. Kas kõik oli šmakovka, ei tea, aga värviliste jookidega pudeleid oli igas mõõdus ja hinnaklassis. Kui üks uimane inimene ei oska „päris asja“ hinnata ja otsib kaugelt Latgalest valesid asju nagu kohalikku leiba, juustu jms, mida perega mekutada, siis tuleb ta koju tühja kingikotiga. No mitte päris. Ehtsast Läti piiripoest sain ehtsat Läti kaupa mida Eestis ei ole - Rimi eksklusiivsest valikust (mida Eestis ei ole) leidsin oma poegadele kingituseks ainulaadsed ja haruldased Tupla šokolaadid (mida Eestis ei ole), mida Eestist iga nurga pealt loomulikult ei saa. Ehk oleks pidanud ka oma juntsudele hoopis ilusates pudelites „päris asja“ kaasa tooma, et las õpivad head kraami hindama? Ikkagi parem kui igapäevased Rimi „ainulaadsed“ šokolaadid? Sry, poisid, ei taibanud.