Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik (Läti keeles Aglonas Vissvētākās Jaunavas Marijas debesīs uzņemšanas Romas katoļu bazilika). Aglona basiilika on ka üks kaheksast Püha Tooli poolt tunnustatud rahvusvahelisest pühamust. Algselt kuulus kirik dominiiklastele. 1699. aastal asutasid Vilniusest pärit dominiiklased Aglonasse kloostri. Selle koha peal asunud puidust kirikut on esimest korda mainitud juba aastal 1670. Aastal 1751 pühitsesid dominiiklased kiriku sisse ja asetasid sinna jumalaema ikooni, mis oli koopia Trakai Jumalaema ikoonist. Aastail 1768-1780 valmis praegune kirikuhoone, kuna varasem puidust ehitis hävis tules. Aglona basiilikat kaunistavad kaks umbes 60. meetri kõrgust torni. Hoone interjöör on pärit osalt XIX sajandist, aga kantsel, pihikamber ja orel pärinevad XVIII sajandi lõpust. Praegune hoone pühitseti sisse aastal 1800. Aglona kirik ja sealne imettegev Jumalaema ikoon kujunesid aja jooksul tähtsaks palverännakute sihtkohaks ning Läti katoliiklaste vaimseks keskuseks. Aastal 1980 nimetas Johannes Paulus II kiriku basilica minoris'eks (väike basiilika) ja selline tiitel on Lätis ainult Aglonal. Aastal 1993 külastas Paavst basiilikat ka isiklikult, pidades seal missa, kus osales 380 000 inimest.
Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik (Läti keeles Aglonas Vissvētākās Jaunavas Marijas debesīs uzņemšanas Romas katoļu bazilika). Aglona basiilika on ka üks kaheksast Püha Tooli poolt tunnustatud rahvusvahelisest pühamust. Algselt kuulus kirik dominiiklastele. 1699. aastal asutasid Vilniusest pärit dominiiklased Aglonasse kloostri. Selle koha peal asunud puidust kirikut on esimest korda mainitud juba aastal 1670. Aastal 1751 pühitsesid dominiiklased kiriku sisse ja asetasid sinna jumalaema ikooni, mis oli koopia Trakai Jumalaema ikoonist. Aastail 1768-1780 valmis praegune kirikuhoone, kuna varasem puidust ehitis hävis tules. Aglona basiilikat kaunistavad kaks umbes 60. meetri kõrgust torni. Hoone interjöör on pärit osalt XIX sajandist, aga kantsel, pihikamber ja orel pärinevad XVIII sajandi lõpust. Praegune hoone pühitseti sisse aastal 1800. Aglona kirik ja sealne imettegev Jumalaema ikoon kujunesid aja jooksul tähtsaks palverännakute sihtkohaks ning Läti katoliiklaste vaimseks keskuseks. Aastal 1980 nimetas Johannes Paulus II kiriku basilica minoris'eks (väike basiilika) ja selline tiitel on Lätis ainult Aglonal. Aastal 1993 külastas Paavst basiilikat ka isiklikult, pidades seal missa, kus osales 380 000 inimest.