[ pilt: 002X   .JPG ]
Huvitava ajalooga Lazdoni mõisa või lossi eelkäija on vähemalt 16. sajandist (või XVII saj). Omanikering on pikk ja kirju nii rahvuste kui ametite poolest - ametnikud, arstid, õpetaja, raudteeinsener jne. 1914. aasta oktoobris tehti mõisahoonesse sõdurite laatsaret. Peremees T. Šmits eraldas selle jaoks 5 tuba, muretseti 20 ravivoodit, neist 6 hooldas T. Šmits omal kulul, ülejäänuid valdavalt Lazdoni õigeusu kogudus. Algul töötas haigla Riia Punase Risti alluvuses, 1915. aasta märtsis alustas Madonas tegevust siiski Vene Punase Risti Selts. 1915. aastal 15. märtsil toodi Lazdoni haiglasse uusi patsiente: üks lätlane Valmiera rajoonist, üks eestlane Pärnu rajoonist, üks juut, üks muhameedlane, üks saksa asunik ja 6 venelast. Vene ajal oli siin Lazdoni karusloomakasvandus, mille kontor asus lossis, hiljem asusid seal ka teised haldusasutused ja korterid. 90-ndate esimesel poolel said endiste omanike järeltulijad kinnistu tagasi, kuid omanikud vahetusid veel korduvalt. Ostjatel olid hoone kasutamise osas erinevad plaanid, mis on nüüdseks katkenud ning hoone on kasutuseta ja laguneb (tuleb tuttav ette). Nojah, nagu koerad heinahunnikul – ise ei söö ja teistele ei anna. Riigi käes oleks elu tugevas maakividest hoones kasvõi mingilgi moel edasi hingitsenud, nüüd aga toimub selline kurbmäng nagu me seda nägime.