[ pilt: 040X   .JPG ]
Seßwegeni (CESVAINI) loss. Cesvaine ajalugu on rikkalik ja värvikas: selle saksakeelset nime “Seβwegen” mainiti kirjutistes esmakordselt 1209. aastal. Aastal 1399 asus piiskopkond latgalite mahapõletatud puidust linnuse asemele rajama uut kivist kantsi, millest on tänaseni säilinud vaid väike fragment. Loss hävis 17. sajandi keskel Vene-Rootsi sõja ajal. Pärast Poola-Rootsi sõda (1600–1629) hävis Cesvaine põhjalikult. Taas hävis Cesvaine ja selle loss Põhjasõjas (1701-1710). Aastal 1572 läänistas Poola kuningas Zygmunt II August linnusele kuuluvad mõisad koos Cesvaine aleviga vabahärra Johann Taube von Fierile. 1577 juunis tuli tsaar Ivan Groznõi 50 000-mehelise Vene väega Pihkvast Liivimaale ja vallutas kerge vaevaga maa idaosas hulga linnuseid. 18. augustil jõuti Cesvaine alla. Sealne kindlus ei alistunud ja pani kaua vastu. Venelaste kaotused olid suured, kuid 21. augustil linnus langes. Venelased korraldasid traditsioonilise veresauna – suur osa aadlikest aeti teibasse ja 1500 linnuses olnud kaitsjat tapeti kohe. Kõik nagu vanadel aegadel meilgi – ühed aina ehitasid, teised aina hävitasid.