[ pilt: 015X.JPG ]
Õnnekivihunnik. Legendi järgi pani esimese kivi 17. sajandil Rootsi kuningas Karl II Gustav esimese õnnekivi pärast laevaõnnetusest pääsemist Palganeemele. See mees jõudis ikka igale poole! Hiljem hakkasid sinna kive tooma kohalikud noormehed oma armsamatega pärast iga merereisi, kividele kirjutati värviga nimi ja aastaarv. See oli omamoodi annetus loodusele enda elu säästmise eest lootuses jääda ka edaspidi jumalate soosingusse. Kuna Käsmu küla elanikud olid merega tihedalt seotud, siis kogunes kuhilasse kive ohtralt. Nõukogude võimu tulekuga sai mererannast kinnine piiritsoon. Vene piirivalve rajas neeme tippudesse radari- ja helgiheitjajaamasid - nii ka Palganeemele. Sõdurite jaoks ei tähendanud „õnnekivihunnik” midagi erilist ja nad kasutasid selle ehitustegevuse käigus ära.