Vana-Harmi mõis, mis Uue-Harmi mõisale nime andis ja meist olenemata põhjustel külastamata jäi. See mõis oleks olnud muidugi palju huvitavam ja erilisem, kuna esindab 17.-18. sajandil Eesti mõisates (ja osalt ka asulates/linnades) massiliselt levinud mantelkorstnaga nn vanabalti tüüpi mõisa eluhoonet ehk häärberit. Vanimad vanabalti palneeringuga mõisahooned on dateeritud 17. sajandisse, kuid selline planeering võis olla ka vanem. Mõisates hakkas vanabalti planeering kaduma 18-19. sajandil, kui selle asemele tulid stiilsed esinduslikud hooned. Arvatakse, et Vana-Harmi ristnurkadega palkehtisena ehitatud mõisahoone on pärit 18. sajandist ja siiani veel isetuks euroks muutmata, seega väärib üle vaatamist kui huvi ja sinnakanti asja on. (Foto Eesti mõisate portaalist).
Vana-Harmi mõis, mis Uue-Harmi mõisale nime andis ja meist olenemata põhjustel külastamata jäi. See mõis oleks olnud muidugi palju huvitavam ja erilisem, kuna esindab 17.-18. sajandil Eesti mõisates (ja osalt ka asulates/linnades) massiliselt levinud mantelkorstnaga nn vanabalti tüüpi mõisa eluhoonet ehk häärberit. Vanimad vanabalti palneeringuga mõisahooned on dateeritud 17. sajandisse, kuid selline planeering võis olla ka vanem. Mõisates hakkas vanabalti planeering kaduma 18-19. sajandil, kui selle asemele tulid stiilsed esinduslikud hooned. Arvatakse, et Vana-Harmi ristnurkadega palkehtisena ehitatud mõisahoone on pärit 18. sajandist ja siiani veel isetuks euroks muutmata, seega väärib üle vaatamist kui huvi ja sinnakanti asja on. (Foto Eesti mõisate portaalist).