Kas mõisnike hulgas leidus eestlasi? Kes teab. Mõnede teadete järgi olnud vappidega talupojad vabad, teiste andmeil lasknud mõisnik von Pahlen vapid panna ainult akende ilustuseks, andmata sellega talupoegadele mitte mingeid õigusi. Vapiomanikeks olid mõisateenijad, üks talunik ja viis möldrit, seega jõukamad harilikest talupoegadest, kes abiellunud ainult omavahel ja pidanud endid teistest talupoegadest paremaks ja kõrgemaks. Olid veel end koormistest vabaks ostnud vabatalupojad, kes siiski polnud isiklikult vabad. Et aga teotöö ehk teoorjuse osakaal suurenes, siis hakkasid vabatalupojad 16. sajandi keskpaiku kaduma. Olla talupoeg ei tähendanud vaba inimest, juba 15. sajandist olid nad mõisast sõltuvad sunnismaised. Eks vene ajal olnud ju samuti – üksikud sõitsid Volgaga, ülejäänud ootasid, millal lubatakse osta pesumasin või saab jalgratta. Ja Dvigateli direktori sahtlis oli käskkiri, mis keelas tööle võtta eestlasi, sakslasi ja juute. Üksikuid, eriti riigitruid ja teenekaid siiski võeti...
Kas mõisnike hulgas leidus eestlasi? Kes teab. Mõnede teadete järgi olnud vappidega talupojad vabad, teiste andmeil lasknud mõisnik von Pahlen vapid panna ainult akende ilustuseks, andmata sellega talupoegadele mitte mingeid õigusi. Vapiomanikeks olid mõisateenijad, üks talunik ja viis möldrit, seega jõukamad harilikest talupoegadest, kes abiellunud ainult omavahel ja pidanud endid teistest talupoegadest paremaks ja kõrgemaks. Olid veel end koormistest vabaks ostnud vabatalupojad, kes siiski polnud isiklikult vabad. Et aga teotöö ehk teoorjuse osakaal suurenes, siis hakkasid vabatalupojad 16. sajandi keskpaiku kaduma. Olla talupoeg ei tähendanud vaba inimest, juba 15. sajandist olid nad mõisast sõltuvad sunnismaised. Eks vene ajal olnud ju samuti – üksikud sõitsid Volgaga, ülejäänud ootasid, millal lubatakse osta pesumasin või saab jalgratta. Ja Dvigateli direktori sahtlis oli käskkiri, mis keelas tööle võtta eestlasi, sakslasi ja juute. Üksikuid, eriti riigitruid ja teenekaid siiski võeti...