[ pilt: 027X.JPG ]
Ükski prohvet ei ole kuulus omal maal. Pastor Gustav Heinrich Schüdlöffelit (13.10.1798-20.12.1859) peetakse üheks esimeseks, kes hakkas koguma Kalevipojaga seotud pärimusi. 1836 avaldas ta ajakirjas Das Inland artikli Kalevipoja-muistenditest, mida ta oli rahvasuust kuulnud, niiet väide, et Kreutzwald Kalevipoja puhtalt ise välja mõtles, ei vasta päris tõele. Pastori suurim teene on aga meie kirjakeele arendamine. Schüdlöffel julges esimesena kasutusele võtta nn. uue kirjakeele ja avaldas 1844.a. Eduard Ahrensi soovitatud uues kirjaviisis, Ahrensi uuele grammatikale tuginedes tõlkeraamatu “Thomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal”. Ahrens on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor, kes pani ette üle minna vanalt, saksa keele eeskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile. Ahrens ise vist midagi Eesti keeles kirjutanud ei ole, aga kahe naabrimehe -Jõelähtme Schüdlöffeli ja Kuusalu Ahrensi koostöö tulemusena tekkis uus, loogilisem ja eestipärasem eesti keel.