Ilona Matson. Lindude Jumal „Ega kõik ei ole laululinnud, kel hiilgavad suled“. Majas oli parajasti hea eesti vanasõnadest ajendatud maalide näitus. Olen alati imetlenud vanarahva hiilgavat oskust näha põhjuste ja tagajärgede seost ning teha tabavaid järeldusi elunähtustest, mis ei ole tänapäevalgi kuhugi kadunud, aga millele meie tuimade heaolutsivilisatsiooni ohvritena enam ammu ei mõtle. Mõisa koridoris oli Bastor Studio loominguliste daamide erisugustes tehnikates nn maale või mis iganes need ka ei ole. Naised on lasknud fantaasial lennata ja kasutanud kunsti tegemiseks kõiksugu käepäraseid materjale, aga renessantsiusku inimesele on see kõik kuidagi liiga lihtne, liiga rohmakas, liiga kättesaadav, liiga... Nagu kooli käsitöö- või kunstitunnis meisterdatu. Tundeid ei tekita kui mitte arvestada tunneteks „ahah, näe põll, mis need on? jne“. Sellegipoolest täitsa tore näitus.
Ilona Matson. Lindude Jumal „Ega kõik ei ole laululinnud, kel hiilgavad suled“. Majas oli parajasti hea eesti vanasõnadest ajendatud maalide näitus. Olen alati imetlenud vanarahva hiilgavat oskust näha põhjuste ja tagajärgede seost ning teha tabavaid järeldusi elunähtustest, mis ei ole tänapäevalgi kuhugi kadunud, aga millele meie tuimade heaolutsivilisatsiooni ohvritena enam ammu ei mõtle. Mõisa koridoris oli Bastor Studio loominguliste daamide erisugustes tehnikates nn maale või mis iganes need ka ei ole. Naised on lasknud fantaasial lennata ja kasutanud kunsti tegemiseks kõiksugu käepäraseid materjale, aga renessantsiusku inimesele on see kõik kuidagi liiga lihtne, liiga rohmakas, liiga kättesaadav, liiga... Nagu kooli käsitöö- või kunstitunnis meisterdatu. Tundeid ei tekita kui mitte arvestada tunneteks „ahah, näe põll, mis need on? jne“. Sellegipoolest täitsa tore näitus.