Kõige huvitavam osa planetaariumist oli muidugi kes teab kust kosmoseavarustest läbi maailmaruumi siia lennanud parajalt suur ja raske tükk meteoriiti, mis käest kätte käis. Oksüdeerumise tõttu katab meteoriidi pinda õhuke tume sulamiskoorik. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähesel määral sisaldavad nad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Meteoriidid jagunevad kolme kategooriasse: kivised, kivised-raudsed ja raudsed. Ja igal neist kategooriatest on oma hiiglased. Ehkki enamus meteoriitidest põleb atmosfääris ära, langeb aastas Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse ainult 10–15. Maapinnal pidi neid üksjagu vedelema, aga nende äratundmine käib enamikule meist üle jõu. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks. https://kerchtt.ru/et/samyi-bolshoi-meteoritnyi-dozhd-samye-izvestnye-meteority-upavshie-na/
Kõige huvitavam osa planetaariumist oli muidugi kes teab kust kosmoseavarustest läbi maailmaruumi siia lennanud parajalt suur ja raske tükk meteoriiti, mis käest kätte käis. Oksüdeerumise tõttu katab meteoriidi pinda õhuke tume sulamiskoorik. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähesel määral sisaldavad nad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Meteoriidid jagunevad kolme kategooriasse: kivised, kivised-raudsed ja raudsed. Ja igal neist kategooriatest on oma hiiglased. Ehkki enamus meteoriitidest põleb atmosfääris ära, langeb aastas Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse ainult 10–15. Maapinnal pidi neid üksjagu vedelema, aga nende äratundmine käib enamikule meist üle jõu. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks. https://kerchtt.ru/et/samyi-bolshoi-meteoritnyi-dozhd-samye-izvestnye-meteority-upavshie-na/