Liivi sõja sündmustest ja kiriku tekkelugu seletavast kahe venna legendist jutustab kogu keldri lääneseina kattev klaasimaal (autor Kai Kaljo). Legende on mitu, üks aga seotud kindla isikuga. Nimelt jätnud komtuur Taube oma Edise lossi noorema venna valdusse, samuti käskis ta vennal Jõhvi uus ja uhke loss ehitada. Sõjast tagasi tulles ja Jõhvi lossi ehitustöid vaadates aga sattusid vennad omavahel uue lossi sissekäigu ees tülli ja vanem vend (komtuur Taube) tappis noorema venna teda mõõgaga läbi pistes. Pärast veretöö toimumist kahetses parun Taube venna tapmist, mille tõttu laskis ta osa uue lossi müüridest maha kiskuda ja veresüü lepituseks lossi asemele kiriku ehitada. Veel tegi komtuur oma veresüü lepituseks korralduse, et teda maetaks välja kiriku ukse ette, kus terve kogudus üle ta haua käiks. Seal, mõni meeter kirku uksest, on see ristiga graniitkivi tänagi.
Liivi sõja sündmustest ja kiriku tekkelugu seletavast kahe venna legendist jutustab kogu keldri lääneseina kattev klaasimaal (autor Kai Kaljo). Legende on mitu, üks aga seotud kindla isikuga. Nimelt jätnud komtuur Taube oma Edise lossi noorema venna valdusse, samuti käskis ta vennal Jõhvi uus ja uhke loss ehitada. Sõjast tagasi tulles ja Jõhvi lossi ehitustöid vaadates aga sattusid vennad omavahel uue lossi sissekäigu ees tülli ja vanem vend (komtuur Taube) tappis noorema venna teda mõõgaga läbi pistes. Pärast veretöö toimumist kahetses parun Taube venna tapmist, mille tõttu laskis ta osa uue lossi müüridest maha kiskuda ja veresüü lepituseks lossi asemele kiriku ehitada. Veel tegi komtuur oma veresüü lepituseks korralduse, et teda maetaks välja kiriku ukse ette, kus terve kogudus üle ta haua käiks. Seal, mõni meeter kirku uksest, on see ristiga graniitkivi tänagi.