Alulinna juurest leiti üks Põhja-Euroopa huvitavamaid peit- või ohvrileide. 1869. a. koguti soo kraavitamisel ca 2 ruutmeetri suuruselt alalt 9 õõskirvest, 2 silmaga kirvest, 23 sirpi, 51 odaotsa, võsanuga, kahe teraga mõõk ja 10 mõõgafragmenti, kokku 90 raudeseme ümber – terve varandus! Eriti huvitavad olid sirbid, mis paistsid silma arhailise kuju (laia tera) poolest ja sarnanesid varase rauaaja sirpidega esimese aastatuhande teisest poolest e.m.a. Mõõk ja võsanuga kuuluvad 1.-2. sajandisse, kirved ja enamik odaotsi pärinevad põhiliselt 6.-7. sajandist, üks odaots aga isegi nooremast rauaajast – seega on aare pärit väga erinevatest aegadest 6-7 sajandi jooksul. Ilmselt on Alulinna sooleiu puhul tegemist kohalikele jumalaile toodud tänuohvritega, mis osalt on seotud karjaõnne või suurema viljasaagiga, osalt aga seotud sõjasündmustega.
Alulinna juurest leiti üks Põhja-Euroopa huvitavamaid peit- või ohvrileide. 1869. a. koguti soo kraavitamisel ca 2 ruutmeetri suuruselt alalt 9 õõskirvest, 2 silmaga kirvest, 23 sirpi, 51 odaotsa, võsanuga, kahe teraga mõõk ja 10 mõõgafragmenti, kokku 90 raudeseme ümber – terve varandus! Eriti huvitavad olid sirbid, mis paistsid silma arhailise kuju (laia tera) poolest ja sarnanesid varase rauaaja sirpidega esimese aastatuhande teisest poolest e.m.a. Mõõk ja võsanuga kuuluvad 1.-2. sajandisse, kirved ja enamik odaotsi pärinevad põhiliselt 6.-7. sajandist, üks odaots aga isegi nooremast rauaajast – seega on aare pärit väga erinevatest aegadest 6-7 sajandi jooksul. Ilmselt on Alulinna sooleiu puhul tegemist kohalikele jumalaile toodud tänuohvritega, mis osalt on seotud karjaõnne või suurema viljasaagiga, osalt aga seotud sõjasündmustega.