[ pilt: 004..JPG ]
Fuajees on vabastajate vägitegudest hoolimata säilinud kaunis, vana ja kulunud astmetega trepp. Mõis ise või selle algus on muidugi märksa varasem, alus pandi juba neljateistkümnendal sajandil. Aastal 1482 mainitakse aga mõisa esmakordselt kui ehitati kivist kindluselamu ehk vasallilinnus. Enam-vähem praeguse välimuse sai mõis aga aastail 1796-1802. Mõned algse mõisa müürid on tänini alles praeguse mõisahoone keldris, osa neist koos haruldase hüpokaustahju jäänustega. Vaat seda lihtsat ja huvitavat hüpokaustahju, meie kalliste õhkküttesüsteemide eelkäijat, oleksin küll keldris väga näha tahtnud, aga kuna põhjalik eeltöö oli tegemata, siis ei osanud seda ka küsida. Tavaliselt oli hüpokaustahi ikka rikaste kloostrite küttesüsteemi osa, aga et ka siin, lausa külje all elavas mõisas samuti? Kui palju põnevat see mõis endas veel varjab? Kerishüpokaust ei olnud mingi primitiivne asjandus. Pigem on selle lihtsa ja tõhusa kütteseadme tööpõhimõttega tutvumine on pannud tänapäeva tarku päid mõtlema, et ehk tuleks hüpokaustid uuesti kasutusse võtta.