[ pilt: 001X.JPG ]
Veedame pealelõuna uuenduskuuri läbi teinud Anija mõisas. Rohkem küll on veel teha kui tehtud on, aga tehtud on juba väga palju, mõisa ei tunne äragi. Ilus. Avastasin ühe hästi varjatud tõsiasja, et muisted Anija elanikud olid ikka küll üks kiuslik rahvas, kes ühe hea ja kasuliku idee untsu keeras. Nimelt: „...tahetud Tallinna linna hoopis Hanijõe (Anija endisaegne nimi) kivistele maadele asutada. Töö ei edenenud mitte, sest Hanijõe (Anija) elanikud ei soovinud linna oma alale ja teinud ehitajatele igasugu takistusi. Ehitajad leidnudki lõpuks, et linn ei sobi sinna. Ei osatud ka uut paika otsida. Mindud siis Targalt nõu küsima. Tark õpetanud, et võtku mustad härjad, rakendagu vankri ette, vankrile pangu suur kivi ja lasku härgadel siis omapead minna. Kuhu vankrile pandud kivi langeb, sinna tulebki linn ehitada. Härjad kõmpinud ees, ehitajad järel. Nii nad sammunud künkast üles ja alla, kuid kivi ei langenud vankrilt mitte maha. Isegi mitte Toompeale üles minnes ei langenud. Härjad jõudsid tasasele maale tagasi ja korraga veeres kivi maapinnale. Kohe hakatud linna ehitama ja see läinud jõudsasti ning takistusteta. Ei tülitanud maahaldjad, ei sortsid ega ümberkaudsed elanikud“. Näete nüüd ise! Oleksime praegu üks Tallinna eeslinnadest...