[ pilt: 062XX.jpg ]
Aegviidu vana raudteejaam. 1870. aastal avati Eesti pinnal esimene raudtee, mida kutsuti apelsiniraudteeks, kuna selle ehitamist peeti liiga kalliks. Raudtee ühendas Paldiski, Tallinna ja Narva linnasid ja viimane oli omakorda ühendatud tsaaririigi pealinna Peterburiga. Raudtee ehitust taotles Eestimaa rüütelkond ja selle peamees baltisakslane Aleksander von der Pahlen (Palmse mõisnik), kelle nimele tsaarivalitsus lõpuks lepingu ka 1868 kinnitas. Pahlen oli omast ajast ettepoole mõtlev mees. Ta uskus, et kui geograafiliselt soodsa asukohaga Tallinn saaks raudteeühenduse Peterburiga, hakkaks siin kaubandus arenema, ning impeerium ise saaks samuti soodsa ühenduse Lääne-Euroopaga. Raudteeühenduse teke andiski tõuke Eesti tööstuse arengule, tööjõu liikumisele ja kaubavahetuse tihenemisele. Aga tulu tõusis ka kohalikul tasandil. Näiteks Tallinna Paldiski liinil paiknes Keila jaam, millest kujunes algusest peale oluline peatus Haapsalu kuurorti sõitjatele. Keila jaama tagant sõidutati kuni 1905. aastani supelsaksad hobuveokitega Haapsallu ja nii said leiva lauale paljud kohalikud, kes otseselt raudteega seotud ei olnudki. (aegviidu.eu. Tiit Kändleri foto).