[ pilt: 012xx.jpg ]
Umbes 4500 aastat tagasi hakkas Jägala juga kiiresti taanduma – tervelt 17,3 m 100 aasta jooksul, mille tulemusena on tekkinud 280 m pikkune kanjon. Joa peal paekiviplatool on vesi madal, vanasti käis sealt läbi hobusetee. Juba 1241. a. oli Jägala jõel vesiveski, mis on Eesti vanim teadaolev vesiveski. Selle asukohta tuli hiljem joa taganemise tõttu kolm korda muuta. Aastatel 1914 – 1941 tegutses Jägala-Joal A/S \\\"Põhja Paberi ja Puupapi Vabrik\\\" koos hüdroelektrijaamaga, mille teenindamiseks ehitati 1914. a. Raasikult algav 12 km pikkune kitsarööpmeline raudtee. Puupapivabriku õhkisid taganevad vene väed 1941. a. Raudteed kasutati 1940. aastate lõpuni. (Foto M. Helme erakogu).